Bivnnut livejoavku Márkomennui - Biru Baby!

Govven: Biru Baby

Govven: Biru Baby

Márkomennui, cikcu buollašis duoddaris davvin, boahtá revolušuvnnalaš joavku Biru Baby iežas imašlaš stiillain ja soundain. Festiválabuvttadeaddji Susanne Amalie Langstrand-Andersen oaivvilda dá lea livekonsearta man ii oktage galgga manahit.

- Lea booking mainna mii leat hui duhtavaččat! Biru Baby lea oalle ođđa urbi sámi artistamáilmmis, ja singuin boahtá maiddá áibbas ođđa šáŋŋer. Go sii lávkejit lávdái de eai leat vuolgán soabadallat, ja máŋgga láhkái de ovddastit sii ođđa feministalihkadusa man vuohttit Sámis, muitala festiválabuvttadeaddji Susanne Amalie Langstrand-Andersen.

Joavku seaguha dološ sámi luođi ođđaáiggi sivilisašuvnna next level musihkain. Bohtosat gohčoduvvojit "jáhkkemeahttumin", “briljánta áidnalunddogin" ja "Babymetal sivrras". Biru Baby váldoláhtut leaba sámenieiddaguovttis Iki ja Hánná, ja gaskkohagaid leat artisttat nugo Hell-G ja KT (In Da House) joavkku lassin mielde konsearttain.

- Biru Baby lea doallan muhttin mielahis konsearttaid 2016:s, ja musihkkabirrasis leat sii šaddan dábálaš ságastallanfáddán. Lea duohta illu beassat presenteret sin Márkomeannugussiide, dadjá Langstrand-Andersen.

Musihkkasuorgefestiválas Trondheim Callingas nammaduvvui Biru Baby eanemus imašlaš oassin prográmmas, ja iešguđetge musihkkamagasiinnat ja musihkkajournalisttat atne sin festivála "vuoitin". Nappo lea láhččojuvvon erenoamáš vásáhussii konseartalávddis Evenáššis.

Dán jagi juovlaskeaŋka; SlinCraze

Mii leat rámis go beasset muitalit ahte Sápmi supernásti boahtá Márkomeannui geasset. SlinCraze lea šaddan okta dain stuorimus rápperin Sámis, namahuvvon lávlagiiguin “Varjalan” ja “Good Life”. Su dokumentára “Arctic Superstar” lea čájehuvvon miehta máilbmi.

Seammás almmuhemiin álggahit bileahttavuovdima juovlahattiiguin.

- Nuoramus čávat bukte ovdan ovtta sávaldaga; SlinCraze boahtte Márkomeannui. Stuora iluin beassat dál almmuhit ahte juste son lea vuosttaš artistta Márkomeannus 2017! SlinCraze lei dáppe 2011, ja lea dan rájis issorasat ovdánan artistan , muitala Marita Eilertsen.  

SlinCraze lea Mázes eret. Su teavsttat leat eanemus davvisámegillii, ja dat leat dušše moattis earát mat maid ráppejit davvisámegillii. Maŋŋil vuosttaš geardde lávdde nalde 2005, lea son šaddan beakkán artistan Sámis. Son vuostálastta givssideami ja vealaheamimánáid ja nuoraid gaskkas, ja dan son deattuha iežas teavsttaid čađa. Dan maŋimus áiggi lea son almmuhan musihkka mii gullo dokumentáras “Arctic Superstar”, ja johttán miehta Davvikalohtta ja doallan konsearttaid.  

Márkomeannu lea sámi musihkka- ja kulturfestivála midjas lágiduvvo Evenáši ja Skániid suohkanrájis suoidnemánnu 27.-30. b. Festivála presentere juohke jagi sámi artisttaid, dáiddáriid ja kulturolbmuid olles sámi guovllus. Prográmmas gámná musihka, visuála dáidaga, lávdedáidaga, girjjálašvuođa, semináraid, valastallamiid, vádjolusaid, sámi márkana, ja vel sierra mánáid- ja nuoraidprográmma.

Mii ávvudit bileahttavuovdima daid juovlahattiiguin:   

Festiválapássa mánná kr. 100 (ord. pris. 200,-)
Festiválapássa nuorra kr. 200 (ord. pris 400,-)
Festiválapássa 18+ kr. 850 (ord. pris 1100,-)

Márkomeannu lea mánnáveagaide, giliolbmuide, olles Sápmái ja dutnje guhte háliidat oahppat eanet ustibiiddát kultuvrra birra. Don leat bures boahtin ležžet dus čázehat, skuovat dahje stevvelat juolggis.

Mii lohpidit albma buori konseartta go SlinCraze boahtá iežas showain Márkomeannui 2017! 

Sápmi representing @ Rockheim

Rockheim, Riddu Riđđu jïh Márkomeannu feesteiehkiedasse böörede såemies Saepmien veaksahkommes gïeligujmie. Daate akte laavenjostoe Tråantine 2017, aavoedimmie 100-jaepienheevehtimmeste saemiej voestes rijhketjåanghkoste Tråantesne.

Tråante 2017 edtja akte stoerre mïerhkesjimmie årrodh  aktede 100 jaepiej gæmhposte demokratijen, reaktavoeten jïh gellievoeten gaavhtan. Gïeh eah bööremes sjïehth daam heevehtimmiem geehpehtidh goh 3 noere artisth buelije eadtjohkevoetine jïh jïjnje vaajmosne?

Maxida Märak akte Davos gïrremejoejkestæjja mij gaskem jeatjah leah våajnoes orreme gæmhposne gruvaindustrijen vööste Saepmesne. Eerlege jïh politihkeles teekstigujmie dïhte lea åehpies goh akte mij daamtaj «fer jïjnjem» vadta goh fer vaenie. Dïhte Rockheimese båata aktine orre Ep:ine låammesne jïh akte eevre orre live-settine.

SlinCraze musihkine jïh rap’ine eelki gosse lij ajve 14 jaepien båeries. Altese teeksth lea dan bïjre guktie jielede goh saemie maahta årrodh, akte jielede gusnie maahta dovne vaanesovmh jïh raasismem dåastodh. SlinCrazen dïjre lea raeffie, gieriesvoete jïh jååhkesjimmie saaht mij religijovne, kultuvre jïh legninge!

Politihkeles teekstigujmie jïh åajvoeh vokaaleteknihkine dïhte såevmien-saemien rappere Ailu Valle åehpies sjïdteme. Dïhte rappede gaskem jeatjah guktie dïhte jillege jieledevuekie eatnemem jïh saemiej jieliemassem goerpedahta. Valle baantem Trio Boogiemen meatan åtna.

Anne Fossen, prosjekteevtiedæjja Rockheimesne jeahta, «Daate akte vadtese Tråanten årrojh eah gåessie gih aarebi åådtjeme! Hiphop åajvemes mïerhkeste Saepmeste: JÏH mijjieh buektiehtibie dam namhtah faalehtidh almetjidie!»

Riddu Riđđunfestivaaleåvtehke Karoline Trollvik jeahta, «Saemien hip-hoperh leah bïegkesne orreme aktem ståantem daelie, joekoen dej veaksehks teeksti jïh fraakas dåemiedimmien gaavhtan. Riddu Riđđu lea garmeres ihke mijjieh limh maahteme aavoedimmiem Tråantesne dåarjoehtidh. Mijjieh ulmine utnebe gamtoem saemien kåansteste jïh kultuvreste åehpiedehtedh jieniebinie scenine abpe jaepien. Jïh joekoen hijven lea maehtedh faalehtidh såemies dejstie nööremes jïh fraakasommes artistide mijjieh utnebe.»

«Daate akte iehkede Tråante sæjhta seenhte åajaldidh! Daesnie tjuara ajve gåårvedidh jïh meatan årrodh 100-jaepienheevehtimmiem aavoedidh mijjine ektine» Markomeannun festivaaleprodusente Susanne Langstrand-Andersen geerjene jeahta.

Sijjie jïh tïjje:
Öörnedimmie lea Rockheimesne goeven 10.b. 2017 ts. 20:00

Saemiedigkie jïh Noerhtelaanti kultuvrefoente öörnedimmiem dåarjoeh.

Pilsnár & poesiija

Go leat gakcun dan guhkes vuostálaga ja leat Gállogiettis, de leat measta joavdan. Ja de ii leat go bijadit báraguovllu guvlui ja báralávvui. Go doppe dat geavvá. Doppe dat pilsnár deaivvada poesiijain.

Stina Inga boahtá lohkat oasáža Jag dör en kort stund, midja lea guhkesdikta mas nisu govvádallá iežas eallima ráhkisvuođa, midjas muhtin áiggi maŋŋá rievdá bahča beahttašupmin, panihkalaš ballun ja jápminballun. Iežas ođđa diktačoakkáldagain čájeha Stina Inga ahte son lea okta dain deháleamos sámi poehtain mat mis leat dál.

- Lea gelddolaš joavku čállit dán jagáš Pilsnár & Poesijas. Stina Inga lea Gironis Ruoŧa bealde eret, ja lea guhkit áiggi bargan oahpaheaddjin Skániin. Sus lea dehálaš fáddá girjjis, ja mun hervvošan su go duostá čállit veahkaválddálašvuođa birra lagaš gaskavuođain, muitala festiválajođiheaddji Marita Eilertsen.

Ovttas Stina Ingain boahtiba Risten Biret Elle Eira ja Johan Sandberg McGuinne. Risten Biret galgá lohkat oasáža noveallas Sohkarieti, midja lea nissona birra guhte heahpatvuođa dihte guođđá iežas máná meahccái jápmit. Novealla duhkoraddá sámi dološ jáhkuin ja tabuiguin.

- Risten Biret lea nuorra taleanta Guovdageainnus eret. Mii illudat gullat oasáža su noveallas, ja mii leat gealdagasas oaidnit maid son boahtteáiggis olaha, dadjá festiválajođiheaddji áŋgirit.

Johan Sandberg McGuinne lea sámi čálli, girjjálašvuođadiehtti, oahpaheaddji ja aktivista. McGuinne lea oarjánsápmelaš ja gealalaš, ja okta sis guhte lea álggahan sámi fanzine Sápmi 2.0 – Subalter No More. Fanzine lea dáidda- ja aktivistaprošeakta mii dáhttu veahkehit sápmelaččaid váldit ruovttoluotta gielaset, sin rupmašiid, miela ja árbevirolaš guovlluid dekoloniserema bokte. Márkomeanus galgá son lohkat oasáža iežas čállosis mii lei Giellamielas.

- Johan lea sámi multidáiddár. Son čállá, juoigá, vuolggaha dehálaš digaštallamiid - ja duddjo dasa lassin hui čáppa dujiid. Olmmoš ii goassige dieđe mii McGuinne boahtte prošeakta lea, muhto ii leat eahpádus ahte lea juoga gelddolaš. Lea láhččojuvvon gelddolaš eahkedii Gállogiettis, muitala Eilertsen.

Pilsnár & poesiija lágiduvvo ovttas Romssa fylkkasuohkaniin. 

Vásit sálbmačiegá

Festivála rahpanbeaivvi lea dus vejolašvuohta vásihit erenoamáš konseartta mas leat ruohttasat márkkusámi sálbmaárbevierus. Anja Storelv, sámi koara Várdobiegga ja Skániid searvegotti organista, Maria Daniel-Rash, ovdanbuktet oahpes ja ráhkis sálmmaid, ja ođđa sálmmaid mat eai leat goassige ovdal leamaš ovdanbuktojuvvon, man báikkálaš čálli Idar Reinås lea čállán.

Anja Storelv lea Skániin eret, ja orru dábálaččat Råneås. Geassit boahtá son ruoktut siidii, lávlut sálmmaid sámi koarain Várdobiekkain.

- Storelv lea máŋgii lávlun Márkomeanus, ja lea máilmmi suohtas go háliida leat mielde dán prošeavttas. Mii leat rámis go Anja lea min guovllus eret, ja dalle lea áibbas lunddolaš ahte son galgá leat mielde dulkot sálmmaid ovttas koarain, dadjá Márkomeanu festiválajođiheaddji Marita Kristin Eilertsen.

Čálli Idar Reinås-váidni bajásšattai márkkusámi smávvadállodoalus ja válddii oahpaheaddji- ja spesiálapedagogaoahpu. Son čálii eatnat divttaid ja sálmmaid ovdal son vádjolii 2014:s. Dasa lassin ledje sus máŋga dehálaš luohttámušdoaimma sámi servodagas. 

- Idar Reinås lei sámi resursaolmmoš. Lea vuogas ja buorre beassat su gudnejahttit dáinna vuosttaščájálmasain mas leat su sálmmat ja čállosat Skániid girkus, muitala festiválajođiheaddji.

Várdobáikki lávlunjoavku Várdobiegga ásahuvvui golggotmánus 2012:s, ja lea dan rájes leamaš hui doaimmalaš koara, ja dehálaš giellaarena márkkuguovlluin. Várdobiegga lea jo sajáiduvvon ja hárjánan koara. Koara lea lávlun máŋgii gaskavahkkokafeas Loabagáiddi gilihuotnahis, ja lea oasálastán máŋgii dáru-sámi ipmilbálvalusain ja juovlaipmilbálvalusain, sihke báikkálaččat ja eará sajiin Sámis. Joavku lea maiddá leamaš mielde čalmmustahttimin sámi álbmotbeaivvi, lávlun Márkomeanus, ja leamaš turneas Gironis ja Murmánska-guovllus.

- Mun jáhkán dát konsearta šaddá áibbas erenoamán. Anja ja Várdobiekka jienat, Idara sánit ja Maria nuohttaheiveheapmi, ráhkadit sierralágan dovddu girkolatnjii. Šaddá vásáhus man ii berre manahit, loahpaha Eilertsen áŋgirit.

Konsearta lágiduvvo duorastaga dii. 11.30 Skániid girkus, ja lágiduvvo ovttas Skániid searvegottiin. 

Dulkot nieguid festiválas

Márkomeanus loktejuvvo oassi sámi kulturárbbis mii ii digaštallo nu dávjá almmolašvuođas, namalassii nieguid dulkon. Ovttas Várdobáiki sámi guovddážiin bovde festivála ságastallamii earret eará "niegadeddjiiguin".

Govven: Sergey Gavrilov

Govven: Sergey Gavrilov

- Niegut leat dehálaš oassi sámi kulturárbbis, muhto 2016:s eai leat buohkat geat dihtet mo galgá dulkot jus ovdamearkka dihte niegada heajaid, hávdádeami, ruđaid, dihkiid dahje biepmu. Mis lea lihkku geain ain leat olusat min searvvis geat dulkojit iežaset nieguid, ja sáhttet ofelastit min rivttes guvlui, muitala Márkomeanu festiválajođiheaddji, Marita Kristin Eilertsen.

Eilertsen namuha erenoamážit mo niegut sáhttet leat ovdosat. – Min sámi giliin leat ollu muitalusat mo niegut leat buktán ovdosiid mat leat leamaš veahkkin olbmuide iešguđetge láhkai, muitala Eilertsen.

Sus lea ovdamearka dálááiggis:

– Mis lea čávvaláhttu guhte juohke jagi muitala ahte son deddohallá sullii mánu ovdal festivála ja niegada ahte ii mihkkige leat gearggus festiválii. Dalle son diehtá ahte dál lea áigi čohkket searaid ja áŋgiruššat vai buot gárvána festiválii, nu ahte sáhttá soaitá dadjat ahte niegut veahkehit Márkomeanu lágiduvvot, moddjá festiválajođiheaddji.

Várdobáiki sámi guovddáža museajođiheaddji, Marit Myrvoll, jođiha ságastallama mii lea dii. 16.00 Márkomeanu bearjadaga suoidnemánu 29. b.

Girjealmmuheamit dán jagi nai!

Ii juohke gilis leat iežas girjelágádus, ja erenoamážit ii sierra sámigirjelágádus. Skániid Girjie lea 17 jagis riggodahttán min sámi girjjálašvuođain, ja mii leat rámis go beassat leat searvvis ovdanbuktit lágádusa ođđa girjjiid maiddá dán jagi!

Govven: Trym Ivar Bergsmo

Govven: Trym Ivar Bergsmo

Čuovvovaš girjjit almmuhuvvojit dán jagi:

Beate Heide: Cuvkejuvvon váibmu- govvagirji mánáide ja rávisolbmuide (mánáidgirji)
Magne Einejord: Áiggit iežahuvvet (jietnagirji)

Márkosámi biras soađi mannjel

Čoarddá Mávdnu govve románas márkosámi biras garra áiggis gonne dáruidduhttin lei rievttes bálggis rievttes eallimii. Girjji «mon» lea gaskkajáhkahas sámi nuorra vuosttaš logi jagi maŋŋel nubbe mailmmesoađi, ja lea čuovvu ja geahčči dasa mii dáhpáhuvvá dáruidduhttimis su Márkku gillis. Beassat čuovvut máŋggaid bálgáid dáruidduhttiimii, ja máŋggaid bálgáid dáruidduhttiima vuoste. Čoarddá Mávdnu vuoseha birrasa mii mángasat sáhttet dovdat. Skovllát, hálddahus, kántuvrrat, áššemeannodeamit, poletihkat, oppalaš servvodat ii veaháš gen vuhtii váldde sámi višu, sámi árvvuid ja ávvira. Girjji «mon» oažžu vaksen olmmožin simme dovddu go siiddas lea oahppan, ja son ovdinahttá dan. Čálli lea saddan bejáš diekkár áiggis. Son dovdá kultuvrralaš, gielalaš ja politihkalaá norddináiggi.

Sáhttá go cuvkejuvvon váimmuin eallit?  

Dát lea okta gažaldat maid vihttajahkásaš Lisá bidjá biebmoeadnái Petra go sirddašuvvo biebmosiidii dan dihte go su vánhemat eaba máhte su bearráigeahččat. Biebmoeadni ii jáhke dan gal, ja geavaha danin visot návccaid dahkat Lisá váimmu fas ollásin. Dát lea govvagirjji “Cuvkejuvvon váibmu” fáddá, girji maid Skániid girjie lágádus almmuha dán jagi Márkomeanus. 

Girji lokte biebmosiidaproblematihka, midjas lea váttis fáddá Norggas, go lea čadnon sihke heahpadii, sivalašvuhtii ja ovttasvástádussii leahkit sihke biebmománnán ja biologalaš vánhemin guhte lea mássán ovddasmorraša mánáide. Girjjis lea máná perspektiiva ja muitala makkár hástalus lea mánnái ipmirdit iežas dobddamušaid ja reakšuvnnaid, ja makkár ipmárdus biebmovánhemis ferte leahkit jus galgá hukset dorvvu ovddasmorašdilálašvuođas. Girji loahppá positiivvalaččat Lisái, go lohkki čuovvu su ohcama váibmobihkiide, dálkkasin cuvkejuvvon váibmui. 

Dát leat 58. ja 59. girjjit maid Skániid girjie almmuha. Lea buorre ovdamearkan dasa ahte gámnojit báikkálaš doaimmat guovllus mat ovttas reidejit buriid buktagiid girječálliiguin. Girječállit ja lágádus leat sajis go girjjit presenterejuvvojit. Doppe oažžu guhkkit presentašuvnna ja beassá gullat osiid lohkkojuvvon goappášiid girjjiin.     

Vuoruhit birrasa

Ođđasit ruvkut boares ábnasiid, doapparsirren ja báikkálaš biebmu leat guovddáš oasit go sámi festivála Márkomeannu bovde meanuide márkkus unnit go guokte vahku das. Birasgáhtten lea šaddan dehálaš vuođđojurddan festiválii.

Birashoavddat Ane Margrethe Ugelvik ja Magnus Storvoll Strømseth, geat leat goappašagat virgeolbmot organisašuvnnas Natur og ungdom, leat dán jagi doallan lagas ovttasbarggu festivála juohke bargosuorgái vai festivála šaddá nu birasseasti go vejolaš.

- Álgojurdda lea ahte galgá smiehttat birrasa birra juohke suorggis go lágida festivála. 2015is lei vuosttaš jagi go Márkomeanus ledje sierra birashoavddat festiválas, ja dán jagi leat min birashoavddat buoragit hárjánan bargui, moddjá festiválajođiheaddji Marita Kristin Eilertsen.

Dán jagi gámno sierra sirrenstášuvdna gussiide festiválacampas, ja sidjiide bohtet nai hui ávkin min ođđa olgohivssegat – dieđus huksejuvvon resirkulerejuvvon ábnasiiguin.

- Mii leat leahkán nu lihkolaččat ahte leat ožžon ábnasiid boares vivssiin ja huotnahiin utnolaš ránnjáin, ja dát ábnasat galget earret eará ruvkojuvvot hukset olgohivssegiid, muitala Eilertsen.

Nai festivála biebmovuogdinbáikkis, Boaššu, lea birasgáhttenjurdda leahkán guovddážis. Menya, midjas lea reidejuvvon ovttasbarggus nástekoahkain Martin Jönssoniin, guossohuvvo birasseasti geardegáriin. Báikkálaš biebmoábnasat ja sámi árbevirolaš biepmut, guossohuvvon pálbmalásttain.

- Ođas dán jagi lea ahte borrá gaittin gaskabeivviid hábmejuvvon pálbmalásttain, ja geavaha vel birasseasti geardeboradanneavuid. Dain eai gámno birasmirkkut ja gollet 100 proseanta lundui. Norgga vuosttaš fitnodat midjas fállá njukčamerkejuvvon geardegáriid, Greenway Norge, lea veahkehan min gámnat buriid čovdosiid min festiválii. Váldet gahččon pálbmalásttaid niehttešattus Indias, doidet lásttaid, ja geavahit alla lieggasa presset daid rivttes hápmái. Dál sáhttá bálkestit sihke gáriid, biepmu ja boradanneavuid njuolga biebmoruskái, sárdnu festiválajođiheaddji Marita Kristin Eilertsen.

Márkomeannu lágiduvvo Gállogiettis Evenášši suohkanis, suoidnemánu 28.-31. beivviid.