Jearrá leago sámi kultuvrras riektesuodjalus boasttugeavaheami ektui

Govven: Sergey Gavrilov

Govven: Sergey Gavrilov

Sámi kultuvrra lea maŋemus jagiid šaddan bivnnut čájáhallat davviguovllu tursimaealáhusa bealis. Kommersiála aktevrrat leat eanet ahte eanet atnigoahtán sámi symbolaid ja fabrihkkaráhkaduvvon kopiijaid dujiin. Ollugat leat moaitán ahte dát lea sámi kultuvrra boasttugeavaheapmi. Dán jagi Márkomeanus bovdet gussiid searvat digaštallamii.

Jagi 2015 válljii dát sámi festivála gieldit vuovdimis nu gohčoduvvon ”turistagahpiriid” festivála márkanis, ja ávžžuhii gussiid guođđit diekkár gahpiriid ruoktot. Gielddus dagahii eahpitkeahttá digaštallama. Ii duššo festivála gussiid gaskkas, muhto maiddái muđui servodagas. Dál doalvu Márkomeannu digaštallama vel dobbelii, ja go SESAM-seminára álgá dán geasi Márkomeanus, de lea fáddá «Guhte oamasta rievtti duodjái?».  

- Ollu sápmelaččaid mielas lea dát sámi kultuvrra boasttugeavaheapmi. ”Turistagahpira” vuovdin lea okta fasttimus ovdamearkkain movt duoji boastut geavahit, muitala buvttadeaddji Susanne Amalie Langstrand-Andersen.

Son lokte Suoma turismma erenoamáš váivves ovdamearkan, gos turismaealáhusas guhká leat atnán stereotihpalaš govahallamiid máhkaš-sápmelaččain, geat leat duolvasat ja gárremin, vai geasuhit olgoriikalaš turisttaid – ja sis lea ”turistagahpir” oaivvis.

- Diimmá gielddus dagahii albma digaštallama, muhto dán jagi dáhttut lávket dobbelii. Háliidit ságastallama das makkár riektesuodjalus sápmelaččain lea iežaset kultuvrralaš erenoamášvuođaide. Gokko lea rádji gaskal ”albma” ja ”máhkaš” duoji, ja leatgo mis juridihkalaš vejolašvuođat hehttet boasttugeavaheami mii lea miellamet vuostá, jearrá festiválabuvttadeaddji Susanne Amalie Langstrand-Andersen. 

Láidesteaddjit semináras leaba Jacob R. Adams, doavttergrádastipendiáhta UiT Norgga Árktalaš universitehtas, ja Marie Kvernmo, Master of Philosophy in Indigenous studies. Seminára lea ovttasbargu gaskal Márkomeanu ja Sámi Dutkamiid Guovddáža (SESAM) UIT Norgga Árktalaš Universitehtas.

SESAM-seminára lágiduvvo Márkomeanus lávvordaga suoidnemánu 30.b., diibmu 13.00 Stuorlávus.